Episdio 7

Manager klatsis pakse inglasi ka ükskord :D „Oled sa tähele pannud kui fatid need inglased on? Nad peavad vist lennukis ka kaks kohta võtma. Söövad ka ainult chipse.“

10. junni
Oii täna ma päevapeale sain küll jumala kopameheks valmis, väiksed intriigid kerkisid igaltpool inimeste kaudu minuni. Põhimõtteliselt on mingi temps ikka sellega, et miks ma nii tõsine seal tööl ikka olen ja miks ma taldrikuid õigesti hoida ei oska. Üldmanager käis lausa Eliisega jutustamas, kui ta tööl oli, et miks sul see sõbranna seal teises hotellis ikka selline ja selline on? Ehk siis vahemere piirkonna tõeline pale hakkab pinnale kerkima, sest jutud hakkavad ringitama ja mulle see ei meeldi. Kui midagi on siis peaks ikka tulema ja teada andma sellele, kelle ümber need jutud ringitavad.

Kui resto manager tööl hakkas midagi minu taldrikute hoidmise kohta vassima ja vehkima ja näitama, kuidas ma ikka tegema peaks ja pärast läks mingi teise Pedro juurde jutustama, siis ma ei tea kas parakatest või oligi nii, et nad seal ikka klatšisid veits mind ka. Ma läksin no NIIIIII keema seal iseenda sees et jube. Algul mõtlesin, et lähen teen kohe asjad selgeks, aga siis arvasin, et las läheb mingi aeg mööda ja nad nagunii rahunevad maha. Ise ma tean ikkagi täpselt, et ma teen tööd nii kuis jaksan ja klientidega ei ole ma teps mitte „so serious“.

Ah ja mis me õhtusöögiks täna saime, no lubage öelda, et seda ei sooviks isegi vaenlasele mitte – lihtlabaseid sändvitse. Kolmekesi meil Maria ja Eliisega näod vingud peas natuke nokkisime ja marssisime köögist välja :D Naljamehed ikka.

Aeg läheb siin ka jube kiiresti peaks mainima :D Hommik – õhtu – hommik – oi jälle tööle – oi jälle õhtu. Aga homme on reeedeeee WUHUUU ja siis on vaba nädalavahetus. Meile lubati vihma, aga las kallab siis.

Avatakse siin lähedal varsti üüberpopp klubi Pacha ja hotelli vastuvõttu toodi juba mingi listikaart, et tuleb helistada ja nimed öelda, et tasuta saaks. Järgmine nädalavahetus Pacha is going dooooown.

Sellise graafikuga, kui päeval on noo pea 4 vaba tundi ei olegi midagi suurt teha. Tulen töölt koju, lippan mööda elamist paljalt ringi ja vahest saab päikest ka võtta. Täna üritasin, aga võtsin hoopis kõik pilved ära ja pärast kui ma ennast kokku pakkisin, siis hakkas paistma täie rauaga. Tough luck.

Unega on keerulised lood, mingi hetk seda sügavat und nigu on ja ei ole ka, õhtuti igatahes raske magama jääda. Võibolla on asi nagisevas voodis.. Eniveis, hommikul on ikkagi suht normaalne ja puhanud olla millegipärast.

Väljavõte üpris kordumakiskuvast stsenaariumist:
Keegi: Hola, que tal?
Mina: Bien, bien
Keegi: Really, you look tired
Mina: ... (Piss off somebody!)

Tegin ühtesid pilte ka endast tööunivormis, idee tekkis juba paar päeva tagasi, sest need riided on minuarust väga oriental hõngulised.

JA NÜÜD oleme jõudnud tänasesse. Mina olen nüüd nii tulbi, et saan ise lõunasöögi jaoks toidulipikud välja otsida ja õigesse kohta panna :) Täna tulid uued sildid ja siis Juan Ramoniga sortisime neid. Need on siuksed hispaania ja inglise nimedega toidusedelid, mis mõndadele toitudele juurde pannakse.
 
Juba on siuke tunne, et päevad sulavad ühte. Peale lõunat tööl ei saanud üldse aru, et inimesed alles lõunat söövad ja kuna väljas on suht hämar ja pilves, siis oligi õhtusöögi tunne juba. Mitu korda pidin ümber veendma ennast, et veel on vaja tööle tulla. Teistel on ikka hea, töötavad üldse 7 h või saavad tunnike varem ära :) Muide konkreetselt sadaski padukat täna ja terve päev pilves, kõik kliendid uurivad, et misvärkoon? I WANT MY MONEY BACK!
 
Õhtuks plaanime kuskile hängima minna, täpselt veel ei tea.
 
That's all folks, kohe lükkan neti ka umbe ja laadin paar pilti üles!