Ja ettttsiiis nädalavahetus.. Tuli kahe suure kõmmutamisega. Reedel käisime Junior’sis ja siis pärast käisime Maria Guardia Civili meest tulutult mööda Magalufi otsimas, pidu sai läbi hommikul kell 9, mõned asjad jätan enda teada. Peale sööki käisime rannas vedelemas ja siis ma rohkem ei mäletagi mis me suurt ära tegime.. Vedelesime ja lõime aega surnuks. Siis oli ilmselt jälle peohetk käes ja aaaaa, mul tuli hiilgav idee kuidas rummikoks veel paremaks teha ja siis me käisime alksipoest kookoselikööri ka jahtimas. Ja kas on ilgelt njämm või jah :D Anyways panime jälle üksmeelselt Junior’si poole ajama ja tegime seal päris pika peo, sest üllaülla mingi Palmanova ja Palace’i kolleegide kokkuleppimata miiting oli toimumas. Minu hotellist olid koka Tony ja muidugi Julian ja siis see slovakkia tüdruk, kelle me lihsalt Kikuks/Krissuks ristisime ja siis veel üks kokahärra ja Palace’ist töömees Juanjo ja Maria boss Javier oma crewga.. Nalja kui palju eks, sest keegi polnud enne meid sellises lõhkumise hoos näinud :D Me ju ikka kütame Mariaga kenasti salsat ja kõike muud :D Jaaa siis olime seal niikaua kuni välja visati ja kuna üks koht nimega Panama Jack on ainuke, mis normaalse ajani lahti on ja iga jumala inimene sinna lõpuks läheb, siis võtsime ka loomulikult suuna sinna poole Maria ja Kikuga. Lendasime seal kõvasti ringi, sest DJ küttis jumala häid lugusid jaaaaa kodupoole töllerdama hakates liitus meie seltskonda 3 hispaania kutti, kes olid veits lambikad ja Maria jauras nendega rohkem. Ühte nägime kogemata järgmine päev niisama ringi tuites, pärishea..
Õhtu/varahommiku kõige halvem mõte oli suhteliselt vägevas olekus oma tööjuurde hommikust sööma minna, mida ma terve järgneva päeva põdesin :D (Midagi halba ei juhtunud siiski). Kodusse sain jälle mingi 8 kanti vist ja ütleme nii, et pühapäev ei olnud kõige parema enesetunde päev. Randamineku jätsime üksmeelselt ära, sest noniii soe oli ja ei viitsinud päris ära ka surra. Mul tuli mingi päevaaeg jumala näljarott peale ja peksin Maria endaga koos välja. Oh õnne, kõik suured poed kuhu mul hirmsasti minna vaja oli olid kinni ja kuna me ilmselt olime peale kahte pidust päeva jumala ”normaalsed” siis me ka käitusime oma terve sihitu poeotsingu jooksul päris vägevalt :D Nalja ja naeru tuli igast august ja möla lendas ka ülihelikiirusel konstantselt suust välja. Lõpuks soetasin poest endale muuhulgas oad tomatikastmes, mis tänu Mariale on mu absolute favourite listis üks esimesi, sest no andke abi, kas on ühte mõnnamat sööki olemas? (Homme hommiku läheb kausike raudselt loosi ja sellele mõeldes läheb kõht juba rängalt tühjaks ära) Plaanisime filme vaadata, aga kuna kõik peale Pride & Prejudice’i olid vaadatud, siis Maria loobus poole pealt ja tõmbas kerra ära. Õhtupoolik mööduski niimoodi mitte midagi tehes ja kunagi läksime ilmselt ka magama ära.
Ja siis oli esmaspäev ja nüüd ongi täna õhtu ja homme on täpselt 2 nädalat kojutulekuni.
Ahjaa ja Pedro teeb viimasel ajal piidevalt mu võimaliku kaalutõusu kohta märkusi :D Ütleb et ma pean omale kaks numbrit suuremad püksid võtma ja sellepärast mul ongi nii palav, et ma söön nii palju :D Lollakas :D
Aga jah, nii see aeg siin lendab ja igast sada muud naljakat juhtumit on kindlasti kirja jäänud panemata, sest no ikka juhtub neid asju siin, aga ega te kõike ei pea ka teadma :)
Elina: Sellest maailma ilusaimast I-think-I-love-you saksa kutist ei saanudki midagi :D Ma elusees ei julgeksi rohkem nii ilusa mehega kokku saada, hea et niigi kaks sõna juttu sain ajada ^^.
Tsau!
Friday, August 27, 2010
Yoyoyiggidyyo!
Täna õhtul on igatahes 24. august ja kell näitab 21.37. Ma ei teagi täpselt mida niiväga kirjutada või hoopis kust alustada.. Töö on ikka samasugune nagu alati:
Hommik. Lähen iga päev 10-15 mintsa varem, et süüa ja kell 9 hakkan laudu koristama ja uuesti katma ja seda umbes kella 10ni. Siis tuleb kõik lauad puhtaks teha ja linad vahetada, et salvrätte voltida ja noadkahvlid peale panna. Siis enamjaolt on minu ülesandeks miljon pisikest klaasikest puhtaks teha, vahepeal täidan ka äädika ja õlipudeleid ja soolatoose. Siis on mõnikord veits passingut veel enne lõunale minekut ja selle aja täidan siis mõnikord snäki ajaks jäetud laudasid koristades või just niisama passides. Samal ajal töötab minuga vahelduva eduga 4 inimest. Tavaliselt saan enne 12 Palace’i poole tulema, siis käin üleval toas ära, et siis 12ks alla sööma minna. Ja siis me sööme seal pisikeses punkris pead ja jalad koos higistades ja viimasel ajal on kombeks saanud, et tuleme Mariaga veel ülevalt toast läbi ja toome endale banaane, apelsine ja õunu sahvrisse varusse. Siis suhteliselt 12.35 olen ma Palmanova hotellis tagasi ja hakkan buffeesse pandud külmadelt toitudelt kilesid ära võtma ja sinna lusikaid ja tange toppima. Siis tuuakse soojad toidud ja siis mõnikord panen nendele ka silte ja ülejäänud aja kuulan, mis targad mehed räägivad ja puhkan 2 mintsa jalga enne kella 13, kui lõuna hakkab. Selleks ajaks on eluisu küll suhteliselt kadunud, aga mis sa ära teed eks. Kell 13 tormavad juba esimesed näljarotid sisse ja hakkavad aga usinalt ennast täis puukima. Lõuna kestab kella 15ni ja see aeg ongi enamjaolt sisustatud laudade koristamise ja katmisega. Täna oli kuidagi vähe rahvast ja 14.30 oli minu ”ala” suht tühi ja Pedro ja Juan Ramon ajasid kõik, kes sinna tahtsid veel istuda minema :D ja siis mul polnud pool tundi midagi tarka teha, niiet loivasin niisama ringi ja tundsin ennast kasutult. Lõpuks tiksus kell 15 ja ”Hasta luego!”.
See nädal töötab Maria 7-15, seega peale tööd otsustasime päevituskuuri tegema hakata. Eile oli ilgelt mõnna rannas, sest tuul jahutas maha, aga täna oli täiesti võimatu üldse olla ja peale tunnikest tulimegi juba tulema. Peale pesu ja veits passingut läksime kella 18 ajal sööma. Kella 19 ajal hakkan tavaliselt ennast riide sättima ja siis 19.15 olengi jälle Palmanovas platsis. Kuna õhtusöök algab kell 19, siis 15 minuti pärast on tavaliselt lauad juba laga täis ja saabki kohe käed kakaseks teha. Vahepeal käivad Pedro või Julian minuga ka lobisemas ja kella 21ni või sinnakanti käin ka vahelduva eduga siis kööki musti nõusid viimas ja ennast isaseks higistamas. Täna oli hullemast hullem, käisin koguaeg külmakambris ennast maha jahutamas, sest ma lihtsalt sulasin. Rahvas on viimasel ajal päris mõistlikuks muutunud ja enamus tõmmavad 21 ajal uttu ja siis ma hakkan täie itsiga laudasid hommikusöögiks katma. Tuleb panna lagapaber, salfakas ja noad kahvlid. Ja siis põhimõtteliselt ongi hasta mañana ja loivan koju ära.
Aa mul jäi eelmine kord rääkimata, miks ööpoiss ei saanud kommi süüa. Kuna siin on üldse päris palju neid ööpoisse ja naisi, kes on kuskilt Punjabist või Aafrikast pärit, siis on ramadani pidamine ka siin igapäevaseks aruteluks muutunud. Esialgsele terve-päev-ei-söö-ei-joo.. asjale või kudas seda nimetada on ka alternatiiv tekkinud, ehk siis mõned söövad lihtsalt puuvilju. Minu ööpoiss Gora ei söö ega joo hommikul mingi 5st õhtul 20.30ni midagi, votnii. Siia ma tahtsingi jõuda :D
Hommik. Lähen iga päev 10-15 mintsa varem, et süüa ja kell 9 hakkan laudu koristama ja uuesti katma ja seda umbes kella 10ni. Siis tuleb kõik lauad puhtaks teha ja linad vahetada, et salvrätte voltida ja noadkahvlid peale panna. Siis enamjaolt on minu ülesandeks miljon pisikest klaasikest puhtaks teha, vahepeal täidan ka äädika ja õlipudeleid ja soolatoose. Siis on mõnikord veits passingut veel enne lõunale minekut ja selle aja täidan siis mõnikord snäki ajaks jäetud laudasid koristades või just niisama passides. Samal ajal töötab minuga vahelduva eduga 4 inimest. Tavaliselt saan enne 12 Palace’i poole tulema, siis käin üleval toas ära, et siis 12ks alla sööma minna. Ja siis me sööme seal pisikeses punkris pead ja jalad koos higistades ja viimasel ajal on kombeks saanud, et tuleme Mariaga veel ülevalt toast läbi ja toome endale banaane, apelsine ja õunu sahvrisse varusse. Siis suhteliselt 12.35 olen ma Palmanova hotellis tagasi ja hakkan buffeesse pandud külmadelt toitudelt kilesid ära võtma ja sinna lusikaid ja tange toppima. Siis tuuakse soojad toidud ja siis mõnikord panen nendele ka silte ja ülejäänud aja kuulan, mis targad mehed räägivad ja puhkan 2 mintsa jalga enne kella 13, kui lõuna hakkab. Selleks ajaks on eluisu küll suhteliselt kadunud, aga mis sa ära teed eks. Kell 13 tormavad juba esimesed näljarotid sisse ja hakkavad aga usinalt ennast täis puukima. Lõuna kestab kella 15ni ja see aeg ongi enamjaolt sisustatud laudade koristamise ja katmisega. Täna oli kuidagi vähe rahvast ja 14.30 oli minu ”ala” suht tühi ja Pedro ja Juan Ramon ajasid kõik, kes sinna tahtsid veel istuda minema :D ja siis mul polnud pool tundi midagi tarka teha, niiet loivasin niisama ringi ja tundsin ennast kasutult. Lõpuks tiksus kell 15 ja ”Hasta luego!”.
See nädal töötab Maria 7-15, seega peale tööd otsustasime päevituskuuri tegema hakata. Eile oli ilgelt mõnna rannas, sest tuul jahutas maha, aga täna oli täiesti võimatu üldse olla ja peale tunnikest tulimegi juba tulema. Peale pesu ja veits passingut läksime kella 18 ajal sööma. Kella 19 ajal hakkan tavaliselt ennast riide sättima ja siis 19.15 olengi jälle Palmanovas platsis. Kuna õhtusöök algab kell 19, siis 15 minuti pärast on tavaliselt lauad juba laga täis ja saabki kohe käed kakaseks teha. Vahepeal käivad Pedro või Julian minuga ka lobisemas ja kella 21ni või sinnakanti käin ka vahelduva eduga siis kööki musti nõusid viimas ja ennast isaseks higistamas. Täna oli hullemast hullem, käisin koguaeg külmakambris ennast maha jahutamas, sest ma lihtsalt sulasin. Rahvas on viimasel ajal päris mõistlikuks muutunud ja enamus tõmmavad 21 ajal uttu ja siis ma hakkan täie itsiga laudasid hommikusöögiks katma. Tuleb panna lagapaber, salfakas ja noad kahvlid. Ja siis põhimõtteliselt ongi hasta mañana ja loivan koju ära.
Aa mul jäi eelmine kord rääkimata, miks ööpoiss ei saanud kommi süüa. Kuna siin on üldse päris palju neid ööpoisse ja naisi, kes on kuskilt Punjabist või Aafrikast pärit, siis on ramadani pidamine ka siin igapäevaseks aruteluks muutunud. Esialgsele terve-päev-ei-söö-ei-joo.. asjale või kudas seda nimetada on ka alternatiiv tekkinud, ehk siis mõned söövad lihtsalt puuvilju. Minu ööpoiss Gora ei söö ega joo hommikul mingi 5st õhtul 20.30ni midagi, votnii. Siia ma tahtsingi jõuda :D
Monday, August 16, 2010
Episodio Sa Coma
Miks ööpoiss ei saanud Kätlini kingitud kommi süüa? Mis juhtus peale neljapäevast rahulikku rannapidu? Mis oli Marial näos? Kuhu Kätlin ja Maria laupäeval läksid? Mis tavaari Maria jälle leidis? Kuidas tüdrukud jälle märjaks said kui nad isegi veepeole ei läinud ja palju muud huvitavaid ja mittehuvitavaid vastuseid eelnevatele ja järgnevatele küsimustele juba üsna varsti. So stay tuned!
Aga ennekõike soovin tänada kõike olemasolevat, et Risse on elus!
Nii, peale seda viimast sissekannet siis.. Tiksusime rannas ja Maria läks põhimõtteliselt ülemeelikuks ära juba ja ei jätnud mõtet, et nüüd on magama küll enam minna ei saa kui pool pudelit Malibut on otsas. No kappasime hotelli siis tagasi, et äkki on keegi juhuslikult Magalufi poole taksot võtmas, aga saime hoopis ühe Palace'i hotelli restos töötava noormehe autu peale ennast seebitada. 5 mintsaga lendasid riided selga ja joogid kätte, kiire rahakotitühjendus ja leekima. Peale lühikest arutelu otsustasime, et Milleniumist hoiame eemale, sest tööle ikkagi varsti vaja minna ja hakkasime BCM Square'il hoopis kummutama. Saime mingid lambivennad ka omale sõpradeks ja ajasime igast möla nendega seal ma ei tea kui kaua.. Tegelt tean, niikaua kui nad jumala kopa ette viskasid ja me minema vajusime. Siis käisime Baywatch'is ringi kargamas. Seal nägin maailma ilusamat noormeest ka, kellele ma lõpuks südame rindu võttes ka läheneda julgesin ja veits juttu tegin. Nii kaua kui väljas olime, siis ajasime vahelduva eduga juttu jajah ma tean, nii minu kui ka kogu maailma pettumuseks asjad juttudeni jäidki. Igatahes, mingi valemiga ma sain oma numbri talle lõpuks telefoni ja ta tegi mulle vastamata kõne ja kui me hotelli jõudsime (enda muidugi), siis esimese asjana saatsin talle sisuka SMSi: I think I love you :) Ta vastas kusjuures samaga ja jutud jäid, et saame homme kokku :D Ma ei hakanud isegi vaeva nägema selle asjaga järgmine päev :D
Reedeeeeee võtsime asja rahulikult ja otsustasime üksmeelselt ennast laupäevaks kenasti välja magada. Aa oih :D Mul jäi mainimata, et neljaöösel samal ajal kui mina selle maailma ilusama 20 aastase saksa kuti Demianiga jaurasin, siis joonistas keegi tundmatuks jäänud isik Mariale kiisuvurrud markeriga näkku :D Long story short, need olid ka reedesel päeval päris kenasti näha ja nalja oli kõigil nabani :D Jaaaa, seda ka, et suures hirmus sisse magada ma ei läinudki magama ja sõin kõik söödavad asjad ära mis toas olid x'D Vahepeal läksin rõdule rannamadratsile ka magama, et äkki külmas ikka ärkan äratuse peale, aga lõpuks pidin vihmale siiski alla vanduma ja kobisin tuppa tagasi. Tööpäev oli muidugi ütlemata "tore"..
Nii ja siis laupäeval otsustasime Sa Coma'sse Bouganvilla'sse eestlastele külla kütta. Käisime Palmanova hotellis hommikusöögil ära, pakkisime võiksid kaasa ja minna me võisimegi. Transpordivärk toimis väga õlitatult, olles siiski täiesti planeerimata, Koomasse maandusime mingi 3 ajal, kõmpisime seal veits ringi ja siis orgunnisime ennast Bouganvilla ratastega rongile ja läksime asja uurima.. Issand ma ei viitsi enam kirjutada, sest nii palju asju juhtus. Peolt tagasi jõudsime hommikul kell 8 (elusolijateks mina, Maria, Karolin), sinna sisse mahtus The King's Head'i ja Havana külastus, veits tüdrukutevahelist draamat, "seks riietega" ehk siis eriti kuum reggetoni tantsusessioon ühe Egiplase Muhhamediga :D Tema kohta kiire tutvustus, et sealsed neiud juba teadsid teha ja see oli kõiki juba rabanud seal kah, aga ikkagi lükkasid mu tema käte vahele :D Kui ma sellest teada sain, siis muidugi polnud härrale korv enam kaugel, olgugi et mulle tundus ta päris sümpaatne selleks hetkeks :D Nii ja siis kui lõpuks Havanast välja lendasime hakkas tõsine tsirkus peale :D Maria käis ringi mingi medõe kostüümiga, must pikk parukas peas ja mingi 5 kilone rattalukk kaelas :D Nagu tõsiselt :D Ja siis me igatahes naersime mingi vigasteks ennast ja peale selle oli koju mingi tundmatult pikk maa ja kuna mul polnud õrna aimugi niigi kus see Havana tegelikult oli siis ma ei viitsinud isegi süveneda ja lasin jalgadel Karolini omasid jälitada. Aaa, hakkasime jumala jõhralt hääletama ka ja kui Maria lõpuks oma maskeeringu ära võttis, siis olime nagu naksti mingi venna auto peal, kes mingit eneseusu jura kuulas :D
Kõndimiskiirus oli meil selline, et 100 viimast meetrit kõndisime mingi 30 minutit ja siis käisime Karoliniga köögis tankimas ja lõpuks sain Heleni kõrvale ära minestada. Aa eelmine õhtu tegime kanasuppi nuudlitega ka lõpuks nagu EKSTRA munchies oli see, mis alles sinna potti jäi peale esimest rabamist, kui nuudlid olid juba kõik supi ära joonud ja muidugi läks teine ring ka veel. Anyways, tavapärane 3 h unepoiss ja ärkamine not so well feelinguga ja rannapoole. Sa Coma rand on nagu eriti ilusa sellise päris sinise veega nagu üks Vahemere rand olema peab. Aga väidetavalt sellel päeval ainsa hea ilmaennustusega koht hakkas ka vaikselt pilve kiskuma ja me eriti ei viitsinudki enam olla seal ja läksime siis bussi ootama. Bussis ma vist nokkisin mingi 150ga ja lõpuks jõudsime Palmasse ja siis lõpuks jõudsime koju kah. Õhtusöögile ja magama ära.
Põhimõtteliselt nii oligi. Täna olen haige jälle veits, sest nüüd tuli meelde, et jäi rääkimata see, et peale pidu nägime Mariaga mingi ringtee keskel seda kastmise asja mis täiega pritsis ja ega me kaks korda ei mõelnud, vaid juba tormasime vee alla. Loll mõte muidugi, aga vähemalt sai jälle tunde märgade riietega ringi töllerdada nagu iga teine nädalavahetus (või nüüd ka juba kolmapäev/neljapäev).
ANYWAYS, me nüüd vist hakkame normaalseteks jälle :D Koju ära magama! Besos!
Aga ennekõike soovin tänada kõike olemasolevat, et Risse on elus!
Nii, peale seda viimast sissekannet siis.. Tiksusime rannas ja Maria läks põhimõtteliselt ülemeelikuks ära juba ja ei jätnud mõtet, et nüüd on magama küll enam minna ei saa kui pool pudelit Malibut on otsas. No kappasime hotelli siis tagasi, et äkki on keegi juhuslikult Magalufi poole taksot võtmas, aga saime hoopis ühe Palace'i hotelli restos töötava noormehe autu peale ennast seebitada. 5 mintsaga lendasid riided selga ja joogid kätte, kiire rahakotitühjendus ja leekima. Peale lühikest arutelu otsustasime, et Milleniumist hoiame eemale, sest tööle ikkagi varsti vaja minna ja hakkasime BCM Square'il hoopis kummutama. Saime mingid lambivennad ka omale sõpradeks ja ajasime igast möla nendega seal ma ei tea kui kaua.. Tegelt tean, niikaua kui nad jumala kopa ette viskasid ja me minema vajusime. Siis käisime Baywatch'is ringi kargamas. Seal nägin maailma ilusamat noormeest ka, kellele ma lõpuks südame rindu võttes ka läheneda julgesin ja veits juttu tegin. Nii kaua kui väljas olime, siis ajasime vahelduva eduga juttu jajah ma tean, nii minu kui ka kogu maailma pettumuseks asjad juttudeni jäidki. Igatahes, mingi valemiga ma sain oma numbri talle lõpuks telefoni ja ta tegi mulle vastamata kõne ja kui me hotelli jõudsime (enda muidugi), siis esimese asjana saatsin talle sisuka SMSi: I think I love you :) Ta vastas kusjuures samaga ja jutud jäid, et saame homme kokku :D Ma ei hakanud isegi vaeva nägema selle asjaga järgmine päev :D
Reedeeeeee võtsime asja rahulikult ja otsustasime üksmeelselt ennast laupäevaks kenasti välja magada. Aa oih :D Mul jäi mainimata, et neljaöösel samal ajal kui mina selle maailma ilusama 20 aastase saksa kuti Demianiga jaurasin, siis joonistas keegi tundmatuks jäänud isik Mariale kiisuvurrud markeriga näkku :D Long story short, need olid ka reedesel päeval päris kenasti näha ja nalja oli kõigil nabani :D Jaaaa, seda ka, et suures hirmus sisse magada ma ei läinudki magama ja sõin kõik söödavad asjad ära mis toas olid x'D Vahepeal läksin rõdule rannamadratsile ka magama, et äkki külmas ikka ärkan äratuse peale, aga lõpuks pidin vihmale siiski alla vanduma ja kobisin tuppa tagasi. Tööpäev oli muidugi ütlemata "tore"..
Nii ja siis laupäeval otsustasime Sa Coma'sse Bouganvilla'sse eestlastele külla kütta. Käisime Palmanova hotellis hommikusöögil ära, pakkisime võiksid kaasa ja minna me võisimegi. Transpordivärk toimis väga õlitatult, olles siiski täiesti planeerimata, Koomasse maandusime mingi 3 ajal, kõmpisime seal veits ringi ja siis orgunnisime ennast Bouganvilla ratastega rongile ja läksime asja uurima.. Issand ma ei viitsi enam kirjutada, sest nii palju asju juhtus. Peolt tagasi jõudsime hommikul kell 8 (elusolijateks mina, Maria, Karolin), sinna sisse mahtus The King's Head'i ja Havana külastus, veits tüdrukutevahelist draamat, "seks riietega" ehk siis eriti kuum reggetoni tantsusessioon ühe Egiplase Muhhamediga :D Tema kohta kiire tutvustus, et sealsed neiud juba teadsid teha ja see oli kõiki juba rabanud seal kah, aga ikkagi lükkasid mu tema käte vahele :D Kui ma sellest teada sain, siis muidugi polnud härrale korv enam kaugel, olgugi et mulle tundus ta päris sümpaatne selleks hetkeks :D Nii ja siis kui lõpuks Havanast välja lendasime hakkas tõsine tsirkus peale :D Maria käis ringi mingi medõe kostüümiga, must pikk parukas peas ja mingi 5 kilone rattalukk kaelas :D Nagu tõsiselt :D Ja siis me igatahes naersime mingi vigasteks ennast ja peale selle oli koju mingi tundmatult pikk maa ja kuna mul polnud õrna aimugi niigi kus see Havana tegelikult oli siis ma ei viitsinud isegi süveneda ja lasin jalgadel Karolini omasid jälitada. Aaa, hakkasime jumala jõhralt hääletama ka ja kui Maria lõpuks oma maskeeringu ära võttis, siis olime nagu naksti mingi venna auto peal, kes mingit eneseusu jura kuulas :D
Kõndimiskiirus oli meil selline, et 100 viimast meetrit kõndisime mingi 30 minutit ja siis käisime Karoliniga köögis tankimas ja lõpuks sain Heleni kõrvale ära minestada. Aa eelmine õhtu tegime kanasuppi nuudlitega ka lõpuks nagu EKSTRA munchies oli see, mis alles sinna potti jäi peale esimest rabamist, kui nuudlid olid juba kõik supi ära joonud ja muidugi läks teine ring ka veel. Anyways, tavapärane 3 h unepoiss ja ärkamine not so well feelinguga ja rannapoole. Sa Coma rand on nagu eriti ilusa sellise päris sinise veega nagu üks Vahemere rand olema peab. Aga väidetavalt sellel päeval ainsa hea ilmaennustusega koht hakkas ka vaikselt pilve kiskuma ja me eriti ei viitsinudki enam olla seal ja läksime siis bussi ootama. Bussis ma vist nokkisin mingi 150ga ja lõpuks jõudsime Palmasse ja siis lõpuks jõudsime koju kah. Õhtusöögile ja magama ära.
Põhimõtteliselt nii oligi. Täna olen haige jälle veits, sest nüüd tuli meelde, et jäi rääkimata see, et peale pidu nägime Mariaga mingi ringtee keskel seda kastmise asja mis täiega pritsis ja ega me kaks korda ei mõelnud, vaid juba tormasime vee alla. Loll mõte muidugi, aga vähemalt sai jälle tunde märgade riietega ringi töllerdada nagu iga teine nädalavahetus (või nüüd ka juba kolmapäev/neljapäev).
ANYWAYS, me nüüd vist hakkame normaalseteks jälle :D Koju ära magama! Besos!
Thursday, August 12, 2010
Malibuuuuuuuu
Lohe - kole naine
Mis Maria just rääkis :D kimas mööda öist Tallinnat ringi autuga peale salsa tundi ja ment tõmmas rajalt maha ja siis tuli auto juurde, et doksid ja registreerimistunnistus. Marial mingi ööö, misasi seeee veel on, kunagi polnud kuulnud ja siis viskas mendile doksi ja "mingi albumi" x'D
Mis Maria just rääkis :D kimas mööda öist Tallinnat ringi autuga peale salsa tundi ja ment tõmmas rajalt maha ja siis tuli auto juurde, et doksid ja registreerimistunnistus. Marial mingi ööö, misasi seeee veel on, kunagi polnud kuulnud ja siis viskas mendile doksi ja "mingi albumi" x'D
Quickie!
Hello, neljapäev on märkamatult kätte jõudnud ja spontaansed nagu me oleme, võtsime kollase Jaanipäeval leitud ämbri jääd täis, panime Malibu ja koka sisse ja vudisime randa Mariaga :D
Mõnna jahekas on täna õhtul väljas, olge te sama mõnnad, reede juba hingab kuklasse ;D
Mõnna jahekas on täna õhtul väljas, olge te sama mõnnad, reede juba hingab kuklasse ;D
Do you want cancer? - ?? - A can, sir?
Well hello there stranger!
4. august saime oma tsekid vist kätte sellel päeval jaaa siis õhtul hakkasime Mariaga filmi vaatama ja limpsasime kõrvale veits Malibu’t.. Natukese aja pärast hakkasime juba pead murdma, mida selga panna ja kõmmutasime juba terve pudeli ära ja panime ajama. Lõpetasime igatahes Milleniumis, kus oli seekord pidu nimega Washing machine :D mis kujutas endast vee- ja vahupidu mõlemat. Pidu kestis hommikuni, kaotasime jälle ära üksteist, kuid seekord oli kainet mõistust nii palju, et takso võtta.
Peale järjekordset täisväärtuslikku paari tunnikest tuli ennast suve jooksul alles teist korda peale pidu tööle vedada. Kuna mu silmad olid veest, vahust ja unest tulipunased, siis läätsed ei sobinud kohe mitte ja läksin esimest korda tööle prillidega. Need osutusid neljapäeva hitiks, kõik kiitsid mu prille taevani AGA keegi ei teinud ühtegi märkust minu kaunite silmade kohta :D Anyways, päeva jooksul selgus, et „Saksamaalt“ tulevad Maria kursaõed ja tahavad õhtul ilmselt pittu minna. Minu seisund oli suht terve päeva veits kottis seega polnud just eriti vaimustuses sellisest mõttest.
Kui aga õhtu oli käes ja naised majas, siis kappasime juba poodi rummipoisi järgi ja teine pidu keset nädalat võis alata. Käisime jälle BCM Square’il ringi ja mõtlesime, et mis Palmanova/Magalufi külastus see siis ikka on, kui Milleniumisse ei minda. Mõeldud ja tehtud ja Foam party oli juba natukese aja pärast täies hoos. Lammutasime seal kõvasti baari kallal viina enerksiga ja reivisime ja möllasime ringi. Üks huvitav asi oli see, et kahest DJst üks tuli minu juurde kui Maria parajasti teisega rääkis ja ütles, et mäletab mind tema sünnipäevast.. Noh, that makes one of us! Aga no, normaalne siiis ju, teinekord oskan ehk juba mitte nii jahmunult juttu ajada, kui ta ise muidugi läheneb, sest nägudest ma ei tea küll mitte kui midagi.
Okei ja jõuamegi siis üsna varsti eelmise nädala pommuudiseni, et kahjuks jäi Kätlin reedel tööle hiljaks nii umbes 45 mintsa, sest uni oli ilmselgelt magusam. Neli piffi voodis äratas vali telefonihelin kapist ja peksin Maria toru otsa ja ise vaatasin kella samal ajal mõeldes „Oppaa, no tuli ära siis lõpuks“. Anyways, vedasin siis lõpuks tööpostile ennast, paar sorrit iga lause ette ja taha.. Ütleks, et teistel oli suhteliselt savikas ja nad ütlesid, et ära muretse, aga härra Juan Ramon viitsis ikka suht terve päeva nõmetseda selle kallal ja igal võimalusel sellest olukorrast kinni haarata mingeid nõmedaid märkuseid tehes.
See asjaolu ei huvita siiski teda üldse, et iga jumala õhtu siin kaks kuud juba olen ma alati pea 15 mintsa kauem, mis kokkuvõttes teeb juba päris kenakesed tunnikesed, mille eest keegi mulle raha taskusse ei pane. Mott.
Rahast rääkides, siis sain ükspäev oma esimese ja siiani viimase tipi kah.. See oligi seesama reedene päev jah, kui ma ennast kohviga ka veel üle kallasin (Juan Ramon: „Jumal karistab sind“), kui üks naine lihtsalt niiiiii palju viitsis juttu kerida oma maratoni treeningutest ja sellest, et ta treener „jättis ta maha“ kuna naine otsustas puhkusele minna. Samal ajal pidin mina viisakalt kuulama ja noogutama JA sadat nõudest pungil lauda koristama ja kohvitaldrikute ja kõige muude söögitarvikutega zonglöörima. Ja tuleme nüüd selle tipi juurde ka tagasi korraks veel, et mina seal uimas peaga koristan elueest ja järsku tuleb mingi mammi ja pigistab mulle 5€ pihku sellise muljega, nagu ma oleks kuskilt Aafrikast siia ujunud ja eluaeg paljajalu käinud ja sipelgaid söönud. Aga igati teretulnud raha muidugi, tänks!
Reede õhtu.. reede õhtu.. õõõm, aa jaa, kuskilt peolt ma leidsin omale esimese Hispaania poisi ka kelle ma kohe oma novio’ks ristisin ja kellega ma pidin reede õhtul Junior’sis kokku saama kell 12 õhtu ja kelle ma siis võib-olla üle lasin, sest me Mariaga mõtlesime hoopis, et otsiks 5 tundi mingit head pitsakohta ja puugiks ennast täis ja tõmmaks kerra ära koju. Ja võib-olla lasin üle, sest ma ju ei teagi elulõpuni nüüd, kas ta üldse läks sinna või mitte. Nimesid ei oska jällegi nimetada.
Laupäeval käisin Palmas, sain Helluriga kokku. Maria jäigi lõpuks siiski koduseks ja meie Heleniga lappasime poode läbi nagu segased. Jesss, mul on nüüd natuke uusi riideid, vast elab selle suve lõpuni :) Olime Palmas kuskil 5 tunni kanti vist ja rääkisime enamvähem kokku, et järgmine nädalavahetus siis meie lähme Koomasse külla neile.
Laupäeva õhtu oli suht mõttetu töllerdamine mingi poole ööni, jõime kuskil 100 liitrit Bailyst ka ära enne minekut :D Alustasime juba üsna vara, ma arvan, et sellepärast me mõlemad nii soliidsed olimegi ja sellele liköörile ei aidanud ka ükskõik kui kange enerksi viinakoks enam miskit kaasa. Tsillisime ringi meie hotelli mingi kutikarjaga, seda juba teist korda nüüd tuli meelde.. Vist oligi see kolmapäev ka siis, kui me mõnda neist kohtasime. Igatahes jah, varsti oligi pühapäev päris käes ja see tähendab, et tuli jälle randa ennast vedada ja puid alla loopima hakata :)
Mmm, juba päris mitu nädalavahetust einestame muide Palmanova hotellis, algul käisime hommikusöökidel, aga Maria on nii nõudlik, et nüüd käime ka lõuna ja õhtusöökidel ka nii kuidas jõuab. Siiski ei ole me nii ülbed, et restoranis sööme vaid lappame oma mollid täis ja lähme töötajate comedori sööma.
Uskumatu, ma arvasin et ma ei saagi selle jutuga käesolevasse nädalasse, kuigi seegi juba poolenisti läbi. Asjalood on sellised, et ma juba vähemalt nädal aega üritan netti jõuda, aga no mis sa ära teed kui aega pole. Õhtuti on lihtsalt nii väss olla juba ja siesta ajal käin ma nüüd sellest nädalast tunnikese kaks sammu kiiremalt kõndimas. Tegelikult oli jumala kindel plaan täna õhtul tulla, aga venis tööl jälle veitsa pikemaks ja siis ma sain jälle kurjaks ja mõtlesin, et kui ma nüüd teise hotelli lähen ja seda romaani pean kirjutama hakkama ja siis seal ei ole veel normaalset netti, siis ma küll tuleks koju ja sööks terve selle tahvli sokolaadi ja jooks kaks pudelit Vana Tallinnat ära mis emm saatis :) Vana Tallinnat ma vist polegi joonud.. Ma arvan, et ma kingin ikkagi ainult ühe pudeli ära (kuri naer).
Ja Eesti toodetest veel rääkides, siis emm saatis veel suure paki lipuvärvidega pralineekomme, mis minu kolleegide hulgas küll ülimalt menukaks osutusid. Kõikidel olid lihtsalt silmad ühest või kahest kommist pahupidi ja kiitsid maitset taevani. Julian koguaeg norib mult neid juurde :D
Ja kui me juba kolleegideni jõudsime, siis kutsus Pili mind reedeks välja, sest tal mingi amiga siin, kes tahab fiestat. Ilmselt põhitüübid töölt lähevad ka ja ma arvan, et ma tahaks ikka minna, aga nad ilmselt tahavad enne jälle cenale minna, aga mina söögi peale eriti oma viimaseid kopikaid ei tahaks raistata. We’ll see about that. Kena muidugi et kutsuti ikka :)
Noh ja kohvi hakkasin ka nüüd lõpuks jooma, ega nüüd enam pidama ei saa küll.
Hetkel olen ma tühi nüüd, mitte midagi olulist meelde ei tule rohkem... Ikka veel ei tule, okei tsau! :)
Sunday, August 1, 2010
Peanut buttah muzzafuckah!
Eem, et siiiiis kui Maria rannast tagasi tuli oli Kätlin juba pesus käinud. Põhimõtsäält käis Maria ka pesus ära (pean mainima, sest äkki te arvate, et kui me linnapeale laiama läksime, siis tema ennast pärast randa ära ei pesenud) ja siis hakkasime Katmandu poole rühkima kindlat aadressi teadmata. Teepeal kukkusime Mäkis McFlurry Oreote otsa kah ja siis oma halle ajurakke kahepeale pingutades jõudsime sinna tagurpidi majja kah kohale.
Katmandu on siis selline maja mis on tagurpidi.. Ma lihtsalt hiilgan oma sõnaosavusega täna :D Seest on muidu kõik õigetpidi. Seal on igast ägedaid asju ja 4D kino ja mingi ulme golfirada, kuhu me ei viitsinud minna. Ja siis me seal tuiasime ringi ja 4D kino oli ülikõva :D Mul oli koguaeg klemm tonnis. Valisime siukse filmi, kus maa all kihutad kuskil kaevanduses ringi, jumalaäge.
Mmm, ma viskan paar pilti ka siis saab parema pildi :D
Aa ja üks asi mida ma veel sööma siin hakkasin on maapähklivõi ja mul on siuke karvane tunne, et mida rohkem ma seda söön, seda rohkem see mulle meeldima hakkab. Isegi Rukkipalaga oli hea :D
Anyways, pilte ei saa edukalt laadida ja ma kipun arvama, et tagasitulles ma teen mingi pika slaidshow kõigile kes soovivad. Piletid saate osta Piletilevist, kuni 10. septembrini eelmüügist 25.- (piletihind sisaldab snäkke).
Et nagu, tsau siis! :D
Katmandu on siis selline maja mis on tagurpidi.. Ma lihtsalt hiilgan oma sõnaosavusega täna :D Seest on muidu kõik õigetpidi. Seal on igast ägedaid asju ja 4D kino ja mingi ulme golfirada, kuhu me ei viitsinud minna. Ja siis me seal tuiasime ringi ja 4D kino oli ülikõva :D Mul oli koguaeg klemm tonnis. Valisime siukse filmi, kus maa all kihutad kuskil kaevanduses ringi, jumalaäge.
Mmm, ma viskan paar pilti ka siis saab parema pildi :D
Aa ja üks asi mida ma veel sööma siin hakkasin on maapähklivõi ja mul on siuke karvane tunne, et mida rohkem ma seda söön, seda rohkem see mulle meeldima hakkab. Isegi Rukkipalaga oli hea :D
Anyways, pilte ei saa edukalt laadida ja ma kipun arvama, et tagasitulles ma teen mingi pika slaidshow kõigile kes soovivad. Piletid saate osta Piletilevist, kuni 10. septembrini eelmüügist 25.- (piletihind sisaldab snäkke).
Et nagu, tsau siis! :D
Kes teeb see jõuab!
Reede õhtul valitses meie toas suuremat sorti wardrobe error, mistõttu välja liikusime alles eee.. peale 12 õhtul ja kuna meie hotelli oli mingi noor täis nolk ära eksinud, kes oli siin esimest õhtut ja ei jaganud ööd ega mütsi, siis õilsad hinged nagu me oleme, talutasime ta päris tema hotelli ette välja. Siis hakkasime sajaga kohti läbi kammima. Junior’sis lõime tantsu, Alex’ist hüppasime läbi, ühest Norra noorte pubist/baarist kukkusime ka läbi, sest seal oli hea muss ja siiiiiiiiiiiiiiiiiiiiis käisime BCM Square’il veits ringi ja Punta Ballenal ja (jumala kasulikud nimed teile, ma tean) naersime täiega mälus inimesi (irony at its finest :D).
Päris kaua töllerdasime ringi, kuskil 4-5 aeg hakkasime koduteele koperdama, jalad kingahaiged täiesti ja siis tee peal küsis üks tüüp, kus Banana Joe asub ja põhimõtteliselt sokutasime ennast peale, sest see pole kodust kaugel. Aga see oli kinni ja kuna selle kuti apartment oli ka meie hotellile suhteliselt lähedal ja mille bassu Maria oli juba kunagi varem pommi pannud, siis mõtlesime, et astume sealt ka läbi. Lõpuks käisime seal ujumaski ära ja siis härra viskas meid hotelli juurde ära ja uneaeg oligi põhimõtteliselt käes.
Järgmine päev oli aga plaanitud üsna teguderohke, nii et äratus oli mul juba 9 kandis. 9.30 läksime Palmanova hotelli hommikust sööma, pärast lasime oma hotellis Javieril omale suure kuhja võikse valmis meisterdada ja pärast kottide pakkimist ja paakide täitmist olimegi valmis bussipeatuse poole astuma. Buss viis meid Palmasse, kus kohale jõudes sättisime ennast linnaliinile ja see viis meid Palma Aquariumisse. No mitte päris kohe, sest enne kärsatasime ennast Palma rannas ka vähitooni ära ja siis läksime kalale.
Palma akvaarium on Euroopa suurim ja täpselt ei teagi kaua seal töllerdasime, sest vaadata ikka veits oli ja ühed Eestlased nägime ka lausa ära. Igast pisikesi kalakesi ja jubinaid ja Nemo oli ja Nemo sõberkala oli ka, haikalad ja raid ja merihobesed ja narkokalad ja sebrakalad ja millimallikad ja jumala äge oli igatahes. Selleks ajaks kui me seal ringkäigul olime oli selgeks saanud ka tõsiasi, et see päris keskpäevane päike oli meid kenasti ära praadinud ja päikse käes oli suhteliselt piin olla. Kuskil enne 5 ehk panime linnapoole tagasi ja mõtlesime mõndadest rebajadest läbi astuda. Kammisime Zara, Bershka ja Promodi otsast lõpuni läbi ja tulemuseks sain endale kaks pluusi :D Poed olid NIII ääreni rahvast ja kaltse täis, et jube.
Selle ajani olid Maria kotis aga haudunud võikud juba 7-8 tundi ja asusime siis bussijaama lähedale parki nendega maiustama. Meie tooli kõrval oli üks ära retsitud tuvilaip, mida kõik inimesed ja lapsed möödudes jõllitama jäid või peale astusid, kui nad meid jõllitama jäid. Aga jah, 6 aeg saime bussile ja kodus pikka juttu polnudki, panime magama ära. Mina äratasin korraks ennast pool 12 õhtul üles ja läksin poodi küpsiseid ja mahla ostma ja tagasi tulles oli Maria arvutikallal juba. Öine tunnine vestlus keerles varastamise ümber, kuna poest tulles mainis keegi mulle, et hotellis on 20 toast varastatud. Aga kõts täis ja magama ära jälle ja täna, pühapäeva hommikul kell millalgi peale 10 me vaikselt ellu ärkasime. Söömas nüüdseks käidud ja Maria kärsatab ennast rannas juba, mina seekord loobusin, sest nägu on punane ja selg on valus, niiet kummalegi poole eriti ei tahaks päikest juurde võtta. Seega lebotan ja söön küpsiseid ja hakkan kohe neid miljoneid pilte eilsest nokkima.
Reedest tuli see ka meelde, et emmelt kukkus pangakontole veits rahhi ja siis siesta ajal ma tegin totaalse poemaratoni, mille kuskil keskel ma otsustasin lõpuks esimest korda kuskilt väljast omale kauaihaldatud cappucino osta. Sellel olid üsna tõsised tagajärjed, sest kui ma oma 100 poodi olin läbi kamminud ja koju jõudnud, siis ma külvasin Maria poejuttudega risti ja põiki üle, niiet temale eriti jutuõigust ei jäänudki. Kohvikäevärinad olid ka täitsa olemas :D Ja mis kõigetähtsam, ma sain omale tööle uued kaunad jalga. AGA, pole head ilma halvata ehk siis nende pasteldega olen ma köögis nagu lehm libedal jääl, sest märjal, või isegi niiskel põrandal on need sussid nagu uisud. Aga no harjutamine teeb meistriks.
Aa ja Palmas nägime Zaras veel eestlasi ja see kohtumine kinnitas küll tõsiasja, et ühegi teise maa inimesed ei ole välismaal kohtudes üksteise vastu külmemad kui eestlased :D Seda on näiteks minu töökaaslased ja Maria omadki tähele pannud :D
Ja kui ma nüüd netti ka täna õhtul jõuaks, siis oleks päris hea. Tsaupakaa praeguseks!
Päris kaua töllerdasime ringi, kuskil 4-5 aeg hakkasime koduteele koperdama, jalad kingahaiged täiesti ja siis tee peal küsis üks tüüp, kus Banana Joe asub ja põhimõtteliselt sokutasime ennast peale, sest see pole kodust kaugel. Aga see oli kinni ja kuna selle kuti apartment oli ka meie hotellile suhteliselt lähedal ja mille bassu Maria oli juba kunagi varem pommi pannud, siis mõtlesime, et astume sealt ka läbi. Lõpuks käisime seal ujumaski ära ja siis härra viskas meid hotelli juurde ära ja uneaeg oligi põhimõtteliselt käes.
Järgmine päev oli aga plaanitud üsna teguderohke, nii et äratus oli mul juba 9 kandis. 9.30 läksime Palmanova hotelli hommikust sööma, pärast lasime oma hotellis Javieril omale suure kuhja võikse valmis meisterdada ja pärast kottide pakkimist ja paakide täitmist olimegi valmis bussipeatuse poole astuma. Buss viis meid Palmasse, kus kohale jõudes sättisime ennast linnaliinile ja see viis meid Palma Aquariumisse. No mitte päris kohe, sest enne kärsatasime ennast Palma rannas ka vähitooni ära ja siis läksime kalale.
Palma akvaarium on Euroopa suurim ja täpselt ei teagi kaua seal töllerdasime, sest vaadata ikka veits oli ja ühed Eestlased nägime ka lausa ära. Igast pisikesi kalakesi ja jubinaid ja Nemo oli ja Nemo sõberkala oli ka, haikalad ja raid ja merihobesed ja narkokalad ja sebrakalad ja millimallikad ja jumala äge oli igatahes. Selleks ajaks kui me seal ringkäigul olime oli selgeks saanud ka tõsiasi, et see päris keskpäevane päike oli meid kenasti ära praadinud ja päikse käes oli suhteliselt piin olla. Kuskil enne 5 ehk panime linnapoole tagasi ja mõtlesime mõndadest rebajadest läbi astuda. Kammisime Zara, Bershka ja Promodi otsast lõpuni läbi ja tulemuseks sain endale kaks pluusi :D Poed olid NIII ääreni rahvast ja kaltse täis, et jube.
Selle ajani olid Maria kotis aga haudunud võikud juba 7-8 tundi ja asusime siis bussijaama lähedale parki nendega maiustama. Meie tooli kõrval oli üks ära retsitud tuvilaip, mida kõik inimesed ja lapsed möödudes jõllitama jäid või peale astusid, kui nad meid jõllitama jäid. Aga jah, 6 aeg saime bussile ja kodus pikka juttu polnudki, panime magama ära. Mina äratasin korraks ennast pool 12 õhtul üles ja läksin poodi küpsiseid ja mahla ostma ja tagasi tulles oli Maria arvutikallal juba. Öine tunnine vestlus keerles varastamise ümber, kuna poest tulles mainis keegi mulle, et hotellis on 20 toast varastatud. Aga kõts täis ja magama ära jälle ja täna, pühapäeva hommikul kell millalgi peale 10 me vaikselt ellu ärkasime. Söömas nüüdseks käidud ja Maria kärsatab ennast rannas juba, mina seekord loobusin, sest nägu on punane ja selg on valus, niiet kummalegi poole eriti ei tahaks päikest juurde võtta. Seega lebotan ja söön küpsiseid ja hakkan kohe neid miljoneid pilte eilsest nokkima.
Reedest tuli see ka meelde, et emmelt kukkus pangakontole veits rahhi ja siis siesta ajal ma tegin totaalse poemaratoni, mille kuskil keskel ma otsustasin lõpuks esimest korda kuskilt väljast omale kauaihaldatud cappucino osta. Sellel olid üsna tõsised tagajärjed, sest kui ma oma 100 poodi olin läbi kamminud ja koju jõudnud, siis ma külvasin Maria poejuttudega risti ja põiki üle, niiet temale eriti jutuõigust ei jäänudki. Kohvikäevärinad olid ka täitsa olemas :D Ja mis kõigetähtsam, ma sain omale tööle uued kaunad jalga. AGA, pole head ilma halvata ehk siis nende pasteldega olen ma köögis nagu lehm libedal jääl, sest märjal, või isegi niiskel põrandal on need sussid nagu uisud. Aga no harjutamine teeb meistriks.
Aa ja Palmas nägime Zaras veel eestlasi ja see kohtumine kinnitas küll tõsiasja, et ühegi teise maa inimesed ei ole välismaal kohtudes üksteise vastu külmemad kui eestlased :D Seda on näiteks minu töökaaslased ja Maria omadki tähele pannud :D
Ja kui ma nüüd netti ka täna õhtul jõuaks, siis oleks päris hea. Tsaupakaa praeguseks!
29.juuli - Mood: Miserable
Olin tööl just ja mingi tunnike tagasi üks Slovakkia tsikk jalutab mööda akendest samasugustes tööriietes nagu mina.. Tema peaks töötama tegelikult köögis, aga mitte seal kust ta ilmselt tuli, ehk siis baaris. Mul oli täielik blank hetk, nagu mismõtttttttttttes?! Muidugi on hea meel, et ta selle nõmeda töö pealt ära sai, mis talle ei meeldinud (kuigi nad pidavat kellegi sõnul oma mingit kokakooli praktikat tegema niiiiiet), aga jutud olid ikkagi nii, et meie saame pool aega restos ja baaris ja nemad tulid sealt Slovakkiast pealegi hiljem kui meie.
Läksin siis Juan Ramoni juurde, et no que effing pasa? Tema ütles selle peale, et mökkmökk ma ei taha uusi tüdrukuid õpetada. Aga kas mind see huvitab või üldse kohe mitte. Millega ma ära teeninud selle olen, et kunagi millegi päris normaalse asja otsa ei koperda ja päris seda ei saa mida ma tahan :/ Omaarust ma ei ole kellelegi nii palju halba teinud..
Teine asi veel, et meil on sigakiire töö juures. Mõtlesin, et mainiks selle ära, kuna Anu arvas, et meil on endiselt lebokas. Lebokas oli ainult mingi esimene-teine nädal.. Kui inimesi on majas 400-460 ja resorani mahutavus on 415 inimest, siis on ikka käed-jalad tööd täis.
Kolmas asi, Maria sai täna oma emmelt Eesti paki ja kui ma külmkapist vett hakkasin võtma, siis vaatasid mulle suurte silmadega vastu kaks Merevaiku ja Rukkipala.
Vahest ma ikka igaksjuhuks vaatan seda veregrupi järgi toitumist, mis mul arvutisse salvestatud, sest siis tuleb nagu mingiks ajaks jälle mõistus pähe, et saia ikka igapäev ei sööks ja banaane ei või ma tegelt üldse süüa :( (Teen seda umbes 1-2 korda päevas.. Jäiks..) Ja minu suureks pettumuseks ei sobi ka valgelihalised kalad, mida ma siin kahe suupoolega sisse ajan. Söön siis ainult maltsa kaks nädalat, siis on normal äkki. Hommikust müslit ära ei anna!
Tõmman vist rõdule päikest võtma nüüd veitsa, kuigi see on suht piin, isegi see alla 2 tunnine päevitamine :D Aga no päris valge ei saa ka olla.
Jess nädal läks jälle nii kiiresti ja homme on reede, wuhu!
Läksin siis Juan Ramoni juurde, et no que effing pasa? Tema ütles selle peale, et mökkmökk ma ei taha uusi tüdrukuid õpetada. Aga kas mind see huvitab või üldse kohe mitte. Millega ma ära teeninud selle olen, et kunagi millegi päris normaalse asja otsa ei koperda ja päris seda ei saa mida ma tahan :/ Omaarust ma ei ole kellelegi nii palju halba teinud..
Teine asi veel, et meil on sigakiire töö juures. Mõtlesin, et mainiks selle ära, kuna Anu arvas, et meil on endiselt lebokas. Lebokas oli ainult mingi esimene-teine nädal.. Kui inimesi on majas 400-460 ja resorani mahutavus on 415 inimest, siis on ikka käed-jalad tööd täis.
Kolmas asi, Maria sai täna oma emmelt Eesti paki ja kui ma külmkapist vett hakkasin võtma, siis vaatasid mulle suurte silmadega vastu kaks Merevaiku ja Rukkipala.
Vahest ma ikka igaksjuhuks vaatan seda veregrupi järgi toitumist, mis mul arvutisse salvestatud, sest siis tuleb nagu mingiks ajaks jälle mõistus pähe, et saia ikka igapäev ei sööks ja banaane ei või ma tegelt üldse süüa :( (Teen seda umbes 1-2 korda päevas.. Jäiks..) Ja minu suureks pettumuseks ei sobi ka valgelihalised kalad, mida ma siin kahe suupoolega sisse ajan. Söön siis ainult maltsa kaks nädalat, siis on normal äkki. Hommikust müslit ära ei anna!
Tõmman vist rõdule päikest võtma nüüd veitsa, kuigi see on suht piin, isegi see alla 2 tunnine päevitamine :D Aga no päris valge ei saa ka olla.
Jess nädal läks jälle nii kiiresti ja homme on reede, wuhu!
Subscribe to:
Posts (Atom)
