I hate open bars..

Reedene Maria sünnipäev on 1000 intriigiga nüüd möödas. Helen käis külas, nii nunnu :) Pidu oli kohati äge ehk siis sinnamaani, kus ma olin umbes kell 4 hommikul peale 100 ringi Milleniumis kindel, et seal pole peale minu enam ühtegi eestlast. Kuskil ma ei tea kui kaua peale seda otsustasin siis oma läbimärgade traksipükstega ja kontsadega kodu hakata otsima. Lugulaul aga selline, et Millenium on selline salakaval koht, kuhu me oleme suht alati taksoga või ringiga või lihtsalt nii muuseas läinud, et päris kindlalt me ju ei tea kust me tulime.


Igatahes, kõik edasine on suhteliselt blur.. Mäletan umbes 100000 inimesega rääkisimist ja teeküsimist ja meeleheitel olemist ja külma.. Muidugi külma. Aga vägev nagu ma olen, jõudsin lõpuks sinnamaani kust ma oskasin ennast juba kindlalt koju jalutada ja alustasin kindlameelselt seda pikkapikka teed :D Kingad võisin ära võtta juba klubist väljudes, aimates seda pikka retke.. Anyways hotelli ette jõudes oli seal MUIDUGI Julian ja mehhiko tüdrukud ka :D Pidin veel nendega jaurama seal ja kui ma lõpuks tuppa jõudsin, siis ohhoo imestust – Helen ja Maria tudivad juba õndsalt und. Njassis, tõmmasin ka ennast kerra ära siis oma sitaste sõrgadega.

Hommik, äratus kuskil 9.30, esimese asjana pidin Helenilt kinnitust saama, et ei ma ei pea täna tööle minema :D Kuna Maria endiselt tudis ega mingit elumärki ei näidanud tõmmasime Helluriga mu hotelli hommikusöögile ja Iñigole oli ka vaja õnne soovida. Muidugiiii ei olnud ma selleks ajaks peale tavapärast 2 h täisväärtuslikku unepoissi selgemaks saanud, aga mingeid hulle kommentaare kolleegidelt ei tulnud, kuigi mu silmad olid nagu videviku-vampiiride-punased ja suht kinni. No lahmasime seal ube ja müslit ja kohvi ja siiiiis tahtis Helen randa minna vist. Läksime poest läbi (2 l Nafta), mäkki (friikad ja McFlurry) ja randa õgima, suutsime seal olla mingi 30-40 mintsa ja läksime pitsaotsingule. Sõime selle ka ära. Siiis oli vist peaaegu aeg hotelli minna ja Helen ära saata. Panin vist väikse unekoti ka maha ja siis läksime Mariaga sööma.

Õhtul.. Eile Maria küsis ka et mis me peale õhtusööki tegime.. Ma ausõna ei mäleta, igatahes kell 8 hakkasime filmi vaatama. Õgisime krõpsu ja kummareid ja suurt midagi rohkem ei teinudki.

Siis või järgmine päev võtsime siiski vastu suurejoonelise otsuse, mis näitab, et me oleme nüüd suureks saanud. Hakkame oma nädalavahetusi normaalsemalt veetma, ehk siis taandame kõvasti koguseid ja Milleniumi enam niipea ei lähe. Ise oleme endaga nüüd muidugi veel rohkem rahul kui enne.

Ja mis me siis pühapäeval huupi peale lõunat otsustasime – Maria tahtis kuskile trippima minna.. Algul mõtlesime sinna teisele poole minna, aga lõpuks mõtlesime et sitta kah, lähme siis Palmasse. No mõeldud tehtud, kella 2 aeg panime bussiga pealinna poole (kõik poed olid kinni :D) ja olime seal 9ni õhtul. Ja me käisime kinos, wuhu :D Otseloomulikult Eclipse’i vaatamas. Ma ei oska midagi öelda selle kohta, sest mul oli liiga palju tegemist, et inglise keelt ja hispaania keelseid subtiitreid kokku viia :D Eelistan endiselt raamatuid, siiski.

Õhtul olime rampväsinud ja normaalsesööginäljased, sest kahepeale olime peale kella 12 lõunat söönud: apelsini, õuna, paki kummareid, krõpsujäägid, 5 küpsist, 2 karpi popkorni. Suht ooksetunne oli peal, aga me ei viitsinud selle Punjabi MCga mölisema minna, sest ta on päris jobukaks läinud, seega lükkasime 3 kiivit sisse ja panime unemaale ära.

Täna rääkis Pedro mulle, et tennise võitis Mallorcalane, vormeli Hispaanlane, moto Hispaanlane, jalka – no Hispaania ju ja vist oli veel midagi.. Igatahes kõik see näitab, et Hispaanial on ikka sigakõva aasta.

Mis veel tööst – neks käis jälle pinda, et tema tuleb üheks nädalavahetuseks mulle Eestisse külla. Never going to happen nagu :D Lõpuks ta loobus sellest mõttest, kui Pedro ütles et meil on sitaks palju lund ja -25 kraadi :D Ja ma olen konkreetselt lapsuke seal, sest ma olen kõige noorem ja täna kutsuti koguaeg mind „Our little niña“ks.

Pilte on ka muidugi, aga kui ma liftiga alla olin jõudnud, siis tuli meelde et kõik digikad jäid üles ja ei viitsinud järgi minna.

Kõik mõtted on praegu nii sassi nüüd et ma ei oska enam sirgeks midagi panna.. Vähemalt on raporteeritud.

Muidu ikka tahaks juba koju, et saaks emmet ja issit näha ja Bessuga mürada ja kartulisalatit süüa ja grillida ja fetajuustu pirukaid teha ja.. Õnneks läheb endiselt aeg kiiresti ja juba jälle üks nädalavahetus möödas ja kuna me nüüd hakkame normaalseteks, siis meil saavad kindlasti huvitavamad nädalavahetused olemas, sest me avastasime, et bussidega saab ikka igale poole trippida ja Helenile on tarvis ülla minna ja Marinelandi tahan mina minna ja Porto Pi'sse soppama ja Palmasse ka siis kui poed lahti on, sest seal vähe haledad aled praegu ja juuksed on vaja veel ära värvida ja siis ongi minu sünnipäev käes ja paneme paar ägedamat kräud - MILLEGA TULI MEELDE JUST SEE, ET DAVID GUETTA TULEB siia augustis!!! - ja pakimegi kotid kokku :)

Over and out hetkel, xoxo with lots of love!